neljapäev, 17. november 2011

I feel so close to u right now

Täna oli nii mõtetu päev, passisin kodus. vnoh, niivõrd kuivõrd.
Eile õhtul pea valutas jõhkralt, magamagi ei saanud jääda,, lihtsalt nii valus oli silmi kinni panna.  Hommikul sama jama.. Mõtlesin et noh okei ei lähe kooli,, ärkasin mingi 12 ajal, ajasin vaikselt püsti end, ja mõtleisn et lähen siis värsket õhku hingama välja, et jalutan ema juurde.. kõnnin kõnnin järsku niimoodi virvendas silme ees,  kõik jälle normaalne oli, avastasin et kõnnin keset teed.   Ei kujuta ette mis jama see oli täna., väga veider igatahes..

Eile siis veel see õnnetus Lasnamäe lasteaias, (mina kui tulevane lastaiakasvataja) võttis jalad närgaks küll, selles mõttes et,, ma ei tea,, ma ei julge kasvatajaks hakata,, äkki ma ka ei märka et laps eemale läheb ja juhtub midagi,,,  mdea,, nii jube ju..  Ma ei julge nii suurt vastutust võtta.  Eks näis.
On ka teine variant, aga see on suur käsimärk,,  Mingi aeg tagasi mõtlesin arhitektuuri peale,  ja nüüd kui seal Tallinna Tehnikakõrgkoolis käisime, siis tuli see mõte nagu veidi tagasi,, et mdeagi.. võiks samas.. Igatahes loodan et meeldib seal koolis ja käin lõpuni seal. 
Homme jälle sinna kooli. 

Nv on merku kodune..  mõnus olla kodus,, tahaks küll pidu tegelt,  aga ei,, ma ei viitsi.  Olen kodus asjalik parem..  
Tartus käik jäi ära seekord, kahju. Amis teha.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar